EPAL 2025 aasta sügiskonverents „Kaasakiskuv apteek“ toimus 17. septembril 2025 Swissôtel konverentsikeskuses.
Moderaator: Mart Kuusk

Programm
Esimene sessioon – Milline on Euroopa apteek?
Ly Rootslane, Eesti Proviisorapteekide Liit	Apteegi kaasajastamine – kui kaugel me oleme?
Clare Fitzell, Euroopa apteekide ühenduse PGEU president	Apteegiteenus Euroopas – tulevikuvisoon aastani 2040
Kaili Semm, Euroopa Komisjoni poliitikaametnik	Uus ravimiregulatsioon Euroopa Liidus
Teine sessioon - Milleks peab apteek olema valmis tänapäeva maailmas?
Anneli Taal, Sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht	Apteek esmatasandi osana – riigi ootused
Piret Põiklik, Ravimiameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja	Meditsiiniseadmed apteegis – hetkeolukord ja tulevik
Taimar Peterkop, E-riigi Akadeemia küberturvalisuse valdkonna vanemekspert	Küberturvalisus apteegis
Kolmas sessioon. Koostöö esmatasandil – kas tõesti võimalik?	Paneeldiskusioon Moderaatorid: Ly Rootslane ja Mart Kuusk
	Koostöövõimalusi arutavad: Reet Laidoja, Eesti Perearstide Selts Kuido Nõmm, Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selt Janika Tähnas, Raekoja apteegi juhataja Gerli Liivet, Eesti Õdede Liit Anastassia Kuldmaa, Eesti Hambaarstide Liit

EPAL sügiskonverents 2025: fookuses koostöö, digilahendused ja patsiendikeskne apteek

17.septembril toimus Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) sügiskonverents „Kaasakiskuv apteek“, mis tõi kokku apteegi- ja tervishoiuvaldkonna eksperdid Eestist ja Euroopast. Konverents keskendus esmatasandi tervishoiu arendamisele, ravimite kättesaadavusele, digitaliseerimisele ning farmatseutide rolli tugevdamisele ravimeeskonnas.

Euroopa suund: apteek ravimiteesmärkidest patsiendikeskseks teenuseks

Konverentsi avaettekande tegi EPALi juht Ly Rootslane, kes rõhutas, et Eestis tuleb senisest julgema sammuga arendada esmatasandi tervishoiu koostöömudeleid ning digilahendusi. Kuigi apteekide arv ja kättesaadavus ei ole Eestis probleem, on jätkuvalt väljakutseks ravimite tarneraskused ja infopuudus nende saadavuse kohta.

Rootslane tõi välja, et apteekritel peab olema suurem roll ravimite asendamisel ja patsiendinõustamisel, järgides seejuures ravijuhiseid ja pakkudes tõenduspõhist infot. Tema sõnul vajab koostöö perearstide, õdede, apteekrite ja hambaarstidega ühtsemat infot ja süsteemset suhtlust, et patsient oleks ravimeeskonna täisväärtuslik liige.

Clare Fitzell, Euroopa Kogukonnaapteekrite Ühenduse (PGEU) president, andis ülevaate apteegiteenuste arengutest Euroopas. Ta tõi välja, et paljud riigid, sealhulgas Iirimaa, on laiendanud apteekrite volitusi retseptide pikendamisel, vaktsineerimisel ja levinud tervisemurede käsitlemisel.

Euroopa Liidu ravimipoliitika suundumustest rääkis Kaili Semm, tutvustades uuenenud ravimireformi, mille eesmärk on tagada ravimite parem kättesaadavus, taskukohasus ja pidev olemasolu (AAA-eesmärgid). Ühe muudatusena kavandatakse elektrooniliste pakendi infolehtede kasutuselevõttu ning paindlikumaid lahendusi ravimipuuduste ajal.

Teine sessioon: apteek tänases maailmas – digitaliseerimine, regulatsioonid ja küberturvalisus

Teise konverentsibloki avas Anneli Taal, kes rõhutas vajadust integreerida apteegid senisest selgemalt esmatasandi tervishoiu süsteemi. Tema sõnul on Eesti võrreldes Põhjamaade ja teiste Euroopa riikidega ligikaudu kümme aastat maas sotsiaal- ja tervishoiuteenuste sidumisel.

Meditsiiniseadmete tulevikku avas Piret Põiklik Ravimiametist, kirjeldades turu muutumist seoses üleeuroopaliste regulatsioonide ja uue andmepanga loomisega. Muutused mõjutavad nii seadmevalikut, reklaaminõudeid kui ka andmevahetust.

Bloki lõpetas Taimar Peterkop, juhtides tähelepanu kiirelt kasvavatele küberturvalisuse riskidele tervishoiusüsteemis. Ta rõhutas, et tehnoloogia kõrval on suurim mõjutaja inimese teadlikkus – paroolihaldurid, kahefaktoriline autentimine ja järjepidev koolitus on uue julgeolekuolukorra baas.

Paneeldiskussioon: kas koostöö esmatasandil on võimalik?

Päeva lõpetas arutelu „Koostöö esmatasandil – kas tõesti võimalik?“. Arutelus osalesid perearstid, õed, apteekrid, erakorralise meditsiini spetsialistid ja hambaarstid. Ühiselt tõdeti, et suurimad süsteemsed probleemid ei tulene apteekide arvust või asukohast, vaid infovahetuse puudulikkusest, ravimite tarnehäiretest ja teenuste killustatusest.

Osalejad tõdesid, et lahendused – digiretseptide pikendamine, terapeutiline asendamine, ühtsed digiplatvormid ja järjepidev koostöö patsientidega – on olemas ja kasutusel juba mitmes Euroopa riigis. Nüüd on aeg need sammud teha ka Eestis.

Suund edasi: patsiendikeskne ja koostööpõhine tervishoid

Konverents kinnitas, et apteegid on oluline osa esmatasandi tervishoiust ning nende roll Eestis suureneb. Koostöövalmidus, ühiste digiplatvormide arendamine ja patsiendi kaasamine on järgmise kümnendi võtmesõnad.

EPAL tänab kõiki esinejaid, osalejaid ja koostööpartnereid!

Kohtume taas järgmisel sügiskonverentsil – seni jätkame ühiselt töötamist patsiendikeskse, tõenduspõhise ja kaasaegse apteegiteenuse nimel.