Tänaseks on Eestis alanud aktiivne puugihooaeg ning haigestumine puukidega levivatesse haigustesse on kasvanud. Terviseameti andmetel on 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul registreeritud 28 puukentsefaliidi ja 757 Lyme’i tõve (puukborrelioosi) juhtu. Nende haiguste levikut on viimastel aastatel soodustanud pehmed talved ning varajane kevadine soojenemine.
Vaktsineerimine kui ennetusmeetod
Puukentsefaliit on ainus puukidega leviv nakkushaigus, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Kuna haiguse kulg võib olla raske, sealhulgas närvisüsteemi kahjustustega ning harvadel juhtudel ka eluohtlik, on vaktsineerimine tõhusaim ennetusviis.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse Eestis lapsi alates esimesest eluaastast ja täiskasvanuid. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest doosist: kaks esimest tehakse ühekuulise vahega ning kolmas süst 6–12 kuu möödumisel teisest. Pärast põhikuuri tuleb vastavalt vanusele teha tõhustusdoose 3–5 aasta järel.
Vaktsineerimistegevused apteekides
Vaktsineerimisteenust pakutakse tänavu üle 50 apteegis Eestis. Apteek on patsientidele mugavaks ja kättesaadavaks vaktsineerimiskohaks, millel on oluline roll elanikkonna hõlmatuses.
Vaktsineerimise teenust saab eelnevalt broneerida veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee, kus on kirjas ka vaktsineeriva apteegi nimekiri. Vaktsineerimine on tasuline ning ühe doosi hind jääb vahemikku 30–45 eurot.
Hõlmatus ja mõju haigestumisele
2023 aastal vaktsineeris end puukentsefaliidi vastu üle 103 000 inimese, mis on võrreldes varasemate aastatega märkimisväärne kasv. Terviseameti nakkushaiguste ja epidemioloogia osakonna peaspetsialisti Maria Vikentjeva sõnul võib haigestumise vähenemine olla seotud just suurenenud vaktsineerimishuviga.Vaktsineerimisel on oluline roll ka tervishoiukulude vähendamisel. Tervisekassa andmetel kulub igal aastal puukidega levivate haiguste raviks miljoneid eurosid ravikindlustusraha.
Täiendav kontekst: puukborrelioos ja linnapuugid
Puukborrelioos on kõige sagedamini esinev puukidega leviv haigus Eestis, mille vastu vaktsiini ei ole. 2023. aastal tuvastati haigustekitaja ligikaudu 32%-l kogutud puukidest. Haigus võib põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme, sealhulgas närvisüsteemi ja liigeste kahjustusi.
Tervise Arengu Instituudi andmetel kannab ligikaudu 70% linnaruumis esinevatest puukidest mõnd inimesele ohtlikku haigustekitajat. See tähendab, et puugihammustuse oht ei piirdu vaid metsas või maal viibimisega.
Terviseamet jätkab ka 2025. aastal puukide seiret – erinevatest piirkondadest kogutakse hooaja jooksul vähemalt 1000 puuki seirepunkti kohta, mida analüüsitakse rahvatervise laboris. Kõige enam puukborrelioosi kandjaid tuvastati 2024. aastal Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Hiiumaal.
Kokkuvõte
Apteekidel on oluline roll puukentsefaliidi vastase vaktsineerimise kättesaadavuse tagamisel ning patsientide teadlikkuse tõstmisel.
Soovitav on suunata patsiente:
- alustama vaktsineerimiskuuri, kui seda pole varem tehtud,
- kontrollima tõhustusdoosi vajadust (nt terviseportaalist),
- ning vajadusel broneerima aeg vaktsineerimiseks sobivaimas apteegis.
Täpsemat infot leiab veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee.
Turvalist ja tervislikku hooaega kõigile!EPAL