Viimasel ajal on tuliselt arutletud perearstiabi kättesaadavuse ja erakorralise meditsiini osakondade (EMOde) ebamõistliku koormatuse üle. Inimese seisukohalt on mure igati mõistetav, sest kui tervis veab alt, siis oodata ei kannata. Mõte suunata hädalised EMO asemel perearsti juurde ei pruugi aga alati töötada, eriti suvisel puhkuste ajal, sest pikema visiidi ootamise käigus võib patsient sõna otseses mõttes sussid püsti visata.
Abi on vaja ruttu ja kui perearsti juurde ei pääse, tuleb kasutada muid alternatiive. Probleemi sisu on selge – ligi pooled inimesed lähevad EMOsse kaebustega, millega saaksid ise hakkama või millega võiks tegeleda perearstid.
Triaaži koht
Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid on välja toonud, et esmaspäeviti satuvad EMOsse inimesed, kel on kurguvalu, kõrvavalu või köha ja inimestel puuduvad elementaarsed teadmised käsimüügi valuvaigistitest. Mõned noored ei tea üldse, mis on valuvaigisti ning paljud ei julge seda võtta, sest äkki siis arst ei saa aru, kust tal valutab. EMOsse tullakse ka puuki välja võtma.
Kõigi nende muredega saaks teadlik patsient ise hakkama ja seda alakasutatud tervishoiu ressursi ehk apteekrite abil. Apteegivõrgustik on meil väga hea, üle 450 apteegi katavad kogu Eesti, paljud on avatud seitsmel päeval nädalas ning aja kinnipanek ei ole reeglina vajalik. See oleks kiire ja tõhus leevendus EMOde ja perearstide ülekoormatusele.
Apteegis töötavad proviisorid ja farmatseudid on meditsiinilise kõrgharidusega spetsialistid, kes on ravimite alal kõige pädevamad. Apteekriõpe kestab kuni viis aastat ja sealt saadud teadmised on usaldusväärsed, et anda inimestele nõu nii käsimüügi- kui ka retseptiravimite kasutamisel. Apteegis saab kokku panna ka lihtsa esmaabipauna, mis peaks olema alla joonitud rida puhkuseks vajalike asjade nimekirjas. Selles võiks olla plaastrid, side, haavapuhastuvahend, valuvaigisti – kõik lihtsad ja vajalikud asjad. Apteeker annab nõu, kuidas neid kasutada.
Seega jõuangi lihtsa soovituse juurde inimestele, kellel on kerge tervisemure – alusta apteegist! Apteeker pole lihtsalt rohumüüja, vaid vestluses patsiendiga selgitab välja kaebuse iseloomu ja vajadusel suunab arsti juurde. Nad saaksid ära teha osa EMOde ja perearstide esmasest triaažist, mille jaoks muidu aega või inimesi ei jätku.
Üks kõige sagedasemaid muresid, millega inimesed apteeki pöörduvad on valu – pea, liigesed, lihased või selg. Enamikul juhtudel piisab valuvaigistitest, hinnates seejuures valu tugevust ja kestvust. Käsimüügis olevad ravimid ei sobi pikaajaliseks kasutamiseks ja apteeker oskab nõu anda, millal peaks pöörduma arsti poole.
Teine sage põhjus on külmetushaigused. Sageli kipuvad inimesed neile üle reageerima ja kohe arsti juurde tõttama. Tegelikult on külmetus iseparanev haigus, mille leevendamiseks piisab üldjuhul kodustest ravivõtetest ning apteegis ilma retseptita müüdavatest ravimitest ja loodustoodetest.
Ka palavikuga kiputakse võitlema liigse agarusega. Palavik on organismi kaitsereaktsioon, ebamugav, aga vajalik haigusega võitlemiseks. Probleemseks muutub see siis, kui on kestnud kaua või tõusnud kõrgele. Palaviku ebamugavust saab leevendada lisaks tablettidele siirupitega, laste puhul ka raviküünalde ja lahustuvate tablettidega. Sama käib nohu ja kurguvalu kohta.
Kevad ja suvi on õitsemise aeg, aga ka allergiate aeg, mille vastu saab samuti leevendust apteegist, mitte ei pea EMOsse minema. Eestlased on heleda nahaga ja eriti lapsed ei tule selle peale, et päev otsa rannas mürades tuleb peale panna päikesekaitset. Põlenud nahaga öösel teki all magada on paras piin. Apteeker oskab nõu anda, milline päikesekaitse lapsele sobib ja saab pakkuda põletusejärgset leevendust.
Palju teenuseid
Paljud apteegid pakuvad terviseteenuseid, mida inimesed ei tea. Saab vaktsineerida gripi, puukentsefaliidi, difteeria ja teetanuse, COVID-19 ning peagi ka HPV-viiruse vastu. Eestis on piirkondi, mis kubisevad puukidest. Ühegi laagri treener või juhendaja ei jaksa igal õhtul kõiki lapsi üle kontrollida, ainus mõistlik viis oma last kaitsta on ta puukide vastu vaktsineerida.
Apteegis saab mõõta vererõhku, veresuhkrut, verelipiide, sh üldkolesterooli, hemoglobiini või lasta analüüsida oma kehakoostist. Diabeetikud saavad tellida glükoosimonitori paigaldamise ja nõustamise teenust. Siit saab ka haiguste ennetamiseks mõeldud teste, näiteks emakakaelavähi sõeluuringute koduteste.
Meie tervishoiusüsteem on väga hea, aga töötab oma võimete piiril. Tervisekassa on välja toonud, et igal aastal on neil puudu 200 miljonit eurot ja see on karm reaalsus. Lootus, et riikliku meditsiini rahastuse koha pealt lähiajal midagi oluliselt paremaks läheb, on ilmselt asjatu illusioon. Seda enam on selles olukorras tark heas mõttes ära kasutada apteeke ja apteekreid.